Armastus ja reaalsus teiselpool roosat loori - Tartus

Valgustumisele ei vii mitte valguskujundite visualiseerimine vaid pimedusest teadlikuks saamine.

- Carl G. Jung

Selle kevade viimane

Lektoorium Tartus Vilde tervisekohvikus

esmaspäeval 19.mail kell 18:00

Armastus ja reaalsus teiselpool roosat loori.

Kuidas armastada ilma enesepettuse ja hirmuta?

Kui igaüks „loob oma reaalsust“, siis kelle hooleks jääb „Meie“ e.ühine maailmapilt?

Mida ja kuidas mõjutab ideaalidesse klammerdumine ja olemasoleva ignoreerimine?

Arutelu inspireerib väljakutsuv film

Armastus, reaalsus ja üleminekuajad (Love, Reality and the Time of Transition, USA 2011, 77 min, eestikeelsed subtiitrid)

Filmis esitletavad mõttekäigud heidavad valgust ja aitavad kainema pilguga vaadata New Age kultuuriga kaasnevatele roosadele (ja ka mustadele) stsenaariumitele.

Järgnevalt mõned mõttekäigud filmist:

Ajame paljusid asju  armastusega segi ja isegi mõistame hukka intellekti, arvates ekslikult, et see on ahvi- või kiskjalaadne mõistus. Sellepärast ütlevad paljud, et me peame mõtlema südamega ja tegema seda, mida me igatseme, mis enamasti viib enese petmiseni ja kriitilise mõtlemise puudumiseni.

Paljud püüavad sundida ennast jõudma pealiskaudse ja ebasiira armastuse seisundini läbi ebaloomulike afirmatsioonide ja „hea enesetunde“ ning vaimsuse, ignoreerides kõike, mis ohustab nende positiivset maailmavaadet.

Sellist suhtumist võib näha paljude isehakanud teadlike inimeste puhul, kes järgivad pealiskaudseid new age õpetusi ja nn levipsühholoogiat, mis viib eneselohutuseni, aga selles puudub potentsiaal sügavamaks tervenemiseks ja kasvuks  ja järelikult puudub tõeline armastus.

***

Paistab, et kvantmehhaanika teadust on ülelihtsustatud new age ringkondades ja filmides nagu           „The Secret“.

Meie tajumine mõjutab reaalsust, aga võib-olla see pole nii lihtne nagu meid pandi uskuma tänapäeva populaarsete „eneseabi“ gurude poolt.

 „Oluline on see, et kvantmehhaanika ei eita objektiivse reaalsuse olemasolu. Samuti ei väida see, et ainuüksi mõtted muudavad väliseid sündmusi. Tagajärg ikkagi eeldab põhjust, nii et, kui tahate muuta universumit, on vaja sellega ka tegeleda.“ - Lawrence M. Krauss, füüsikaprofessor

*

Ebaratsionaalne paradigma, mis new age kogukonnas  juba mõnda aega hoogu kogub, tuntud kui „sa ise lood oma reaalsust“, valmistab tahtlikult palju segadust.

Iga selline „isiklik kehtestamine“,  „positiivne mõtlemine“ ja enesekindel visualiseerimine toimub vältimatus kontekstis – sellel on tagajärjed ja järelmõjud – keegi ei toimeta isiklikus, privaatses enesest lähtuvas tühjas ruumis.

Elu ei kulge ainult iseendale antud käskude järgi. Sa lihtsalt kavandad reaalsuse hüpoteese ehk stsenaariume, mida pidevalt peegeldatakse ja katsetatakse Terviku kontekstis. Ja Tervik koosneb nii selgesti nähtavast kui varjatust.

Ühest küljest tegusad positiivsed enesesisendused, teisest küljest ka möödalaskmised, tõlgendused ja märkamatuks jäänud seosed. Kõik mis on ja mis võib olla, eksisteerib isiku reaalsuses samaaegselt  ja on möödapääsmatult ühenduses  üldise „saldoga“. See, mida oled „oma reaalsusest“ valikuliselt välja jätnud, ilmneb samuti!

Ainult kooskõlas kogu Olemisega võib reaalsus täpselt „isikliku väljenduse“ kujul manifesteeruda, sest siis pole vastuolu „isikliku“ ja Üldise vahel, kujutluse ja defineerimatu Kõiksuse vahel.

Kooskõlastumine kindlustab selle, et  toimuvatel sündmustel on õpetlik loomus nende jaoks, kes on võimelised seda mõistma.

Paljud heade kavatsustega lahked inimesed, kes soovivad paremat maailma, teevad rohkem kahju kui head, ignoreerides ja eitades meie reaalsuse aspekte, mis ei sobi nende subjektiivsesse „positiivsesse“ maailmavaatesse.

Need, kes paljastavad maailma valesid ja õudusi, need, kes näevad maailma nagu see on, kõikvõimalike erinevate nägudega, kaasaarvatud ebameeldivatega, need inimesed teevad valgustööd selle tegelikus tähenduses, teadvustades pimedust, tõstes teadlikkust ja valgustades seda.

Valgus on informatsioon ja teadmine, mitte kõige tegemine valguseks, olles heasüdamlik ja pehme, ilma selleta, et ütleks midagi halvasti või raskesti.

 „Kui räägime kaastundest, siis me räägime heasüdamlikkusest. Aga kaastundlikkus ei tähenda nii palju heasüdamlikkust kui olemist piisavalt loov, et kedagi üles äratada.“

„Tõeline kaastunne annab jalaga tagummikku ja ei pruugi olla meeldiv. Kui sa selleks TULE kogemiseks valmis ei ole, leia mõni new-age magus ja valguseküllane alati naeratav õpetaja ning õpi nimetama oma egot vaimselt kõlavate terminitega. Aga hoia eemale nendest, kes praktiseerivad TÕELIST KAASTUNNET, sest nad panevad su tagumiku põlema, mu sõber.“ –Ken Wilber

Järgneb arutelu. Armastuse teemaga seotult toome ringi ka kahel eelneval õhtul kerkinud olulisemad mõtted.

Pausi ajal kostitab Vilde tervisekohvik tee ja tervisliku näksiga.

Soovitav osaluspanus 6€, kahekesi tulles kahepeale 8€.

Kohtumiseni!

Peeter

5278539