Imelise otsinguil - Tartus

Hea Lektooriumi sõber!

Tuleval esmaspäeval jõuame teemani, mis on oma hetke oodanud juba aasta algusest saati ja see annab loa Lektooriumi kevadhooaja Tartus lõppenuks lugeda.

Tänud tõepoolest vaimustavate esmaspäevaõhtute eest, koos kasvamise, tähelepanuväärsete kohtumiste ja taipamiste eest!

Kui suvel võiks mõnda Sinu enda korraldatavat sündmust rikastada Lektooriumi energia, oleme heameelega abiks.

Tõenäoliselt mahub suvesse hulgaliselt mereäärseid ja meretaguseid hetki, mil ise ootamatuid külalisi ootameJ

Muidugi on väga oodatud ka huvitavad mõtted tulevaks sügiseks.

*

Lektooriumi inspiratsiooniõhtu Atlantise teise korruse seminariruumis

esmaspäeval 11.mail kell 18:00

Imelise otsinguil.

Pjotr Uspenski kirjutatud raamat nii möödunud sajandi säravaimaks vaimseks õpetajaks kui suurimaks šarlataniks nimetatud Georgi Gurdžijevist on olnud inspireerivaks sõbraks kogu selle hooaja esmaspäevaõhtute planeerimisel.

Möödunud aastal tõlke saanud film Gurdžijevi noorusaastatest, „Kohtumised tähelepanuväärsete inimestega“, on nädalast nädalasse oodanud hetke, mil tundub, et filmi sõnumeid on võimalik mõista.

Nagu G.G. on öelnud, on asju, mida inimloom ilma välise abita teha ei suuda. Võibolla just sellepärast on hea mõte lõpetada õige hetke ootamine, koguneda üksteise jaoks tähelepanuväärsetena ning koos uurida, mis mõjutas legendaarse mehe kujunemist ja mis tema taipamistest võiks väärida sada aastat hiljem imelise otsingul olijate tähelepanu.

Arutelu inspireerib film Georgi Gurdžijevi otsingutest- „Kohtumised tähelepanuväärsete inimestega“ (Meetings with remarkable men, UK 1979, 108 min., eestikeelsed subtiitrid)

 http://www.imdb.com/title/tt0079542/

Filmi teeb muuhulgas tähelepanuväärseks see, et koos Peter Brookiga on stsenaariumi kirjutajaks Jeanne de Salzmann, Georgi Gurdžijevile väga lähedane inimene ja tema töö jätkaja.

***

Arutelule lisavad vürtsi Gurdžijevi mõtted Pjotr Uspenski raamatust „Imelise otsinguil“ (eesti keeles- Eesti Transpersonaalne Assossatsioon 2013)

Mõned intrigeerivamad ka siin:

Inimene koosneb kahest osast- olemusest ja isiksusest. Olemus inimeses on tema enda oma. Isiksus on see, mis ei ole enda oma- see on tulnud väljastpoolt, õpitu või peegeldatav. Olemus on inimeses tõeline, isiksus on võlts.

Inimese tõeline Mina, tema individuaalsus, võib kasvada ainult tema olemusest. Individuaalsus on küps olemus. Olemuse kasvu takistused on isiksuses. Sisemiseks arenguks, tööks iseendaga, on vaja nii isiksuse teatud arengut kui ka olemuse teatud jõudu.

Iseendaga tehtava töö edukas algus eeldab isiksuse ja olemuse võrdse arengu õnnelikku kokkulangemist. Isiksuse ebanormaalne areng pidurdab väga tihti olemuse arengut nii varases staadiumis, et olemus jääb väikeseks sandistatud nähtuseks. Pealegi juhtub tihtipeale, et inimese olemus sureb, isiksus ja keha aga on ikka elus. ...  Kui teaksime, kui palju on meie ümber tegelikult surnud inimesi ja milline hulk neist juhib meie elu, kaotaksime õudusest mõistuse. Oma õnneks me seda ei näe ega tea. 

Tavaline inimene on oma keha ori. Masin, kes on võimeline lakkama olemast masin kuid siiski pole lakanud olemast. Ilma välise abita inimene ennast muuta ei suuda. Masinatest rääkides ei tuleks alustada nende moraalsusest ega vaimsusest vaid masinlikkusest ja seadustest, mis seda masinlikkust reguleerivad.

Moraal koosneb puhvritest. Üksnes inimene, kellel on tahe, kes juhib end teadvuslikult, saab elada ilma puhvriteta. Hävitades puhvreid iseendas, tuleb samaaegselt arendada ka tahet. Inimene ei mõista, et allumine, millega ta teadlikult nõustub, on ainus tee iseenda tahte omandamiseks. Neljanda tee koolid nõuavad esmajärjekorras arusaamist. Neljanda tee harjutused on üheaegselt tahte, tähelepanu, liikumis-, emotsionaalse-  ja mõtlemiskeskuse harjutused.

Kolm põhilist keskust- mõtlemis-emotsionaalne ja liikumiskeskus töötavad normaalsel juhul kooskõlas. Teatud mõtted on tingimata seotud teatud emotsioonide või mentaalse seisundiga ja teatud liigutuste või kehaasendiga ja üks kutsub esile teise. Kui nüüd inimene otsustab mõelda millestki teistmoodi, kisuvad harjumuspäraselt kaasnevad liigutused (sigareti süütamine, kui vaja mõelda) ja tunded ta vanasse mustrisse tagasi. Liikumiskeskuse vale, sõltumatu või automaatne töö jätab toest ilma teised keskused ning need järgivad automaatselt liikumiskeskust.

Poosid ja liigutused valitsevad mõtlemise ja tunnete vorme. Need on mõtete ja tunnete poosid ja liigutused. Liigutused on automaatsed, üleminekud ühest kätteõpitud poosist teise.  Inimese igal funktsioonil on oma kindel repertuaar ja nad on vastastikuses koosmõjus. Ühte  keskust muutes ei ole võimalik nõiaringist väljuda. Üksi on inimene võimeline korraga muutma ainult ühte funktsiooni.

Mingigi töö iseendaga ei ole võimalik seni kuni inimene ei vabane illusioonist, et ta ise suunab ja korraldab oma elu. Üksnes oma tühisuse teadvustamisega suudetakse jagu saada võõrale tahtele allumise hirmust. Suuremat osa inimestest valdavad teiste abistamise mõtted ja tunded lihtsalt laiskusest. Nad on liiga laisad et töötada iseendaga, samas aga on neil väga meelitav mõelda, et nad suudavad aidata teisi. 

*

Järgneb aruteluring.

Meie kohtumine kestab  ca. 3 tundi.

Pausi ajal kostitab Atlantis kohvi, tee ja magusa näksiga.

Soovitav osaluspanus 5€.

Kohtumiseni!

Peeter Lepisk

5278539