Hakka iseendaks, siis pole Jumal ega kurat enam tähtsad.
Tingimustes, kus südame soovid võivad saada sinu olemuse reaalsuseks,
koguneb vägi, mida miski ei suuda hävitada.
Siis lähed tagasi ellu ja kohtud seal jõududega, mis juhatavad sulle kätte sinu koha.
-Georgi Gurdzijev
Lektooriumi inspiratsiooniõhtu Atlantise teise korruse seminariruumis
esmaspäeval 18.jaanuaril kell 18:00
Parim versioon iseendast.
Kas eneseotsijal on võimalik
kõige vaimustavam versioon iseendast kusagilt „sügavalt“ valmis kujul üles leida
või tuleb seda olemasolevast seemnest kasvatada?
Kuidas?
Võtta muuhulgas appi ka uues vaimsuses tihtipeale ärapõlatud ego?
Kas religioonid või gurud saavad pakkuda sobivaid juhiseid iseendaga töötamiseks?
Missugused ohud võivad kaasneda võõra eduvalemi või „võimsa“ tehnika järgimisega?
Kuidas kasvatada enesekohast versiooni iseendast?
Arutelu inspireerib film möödunud sajandi säravaimaks vaimseks õpetajaks (ja suurimaks šarlataniks) nimetatud Georgi Gurdžijevi otsingutest- „Kohtumised tähelepanuväärsete inimestega“ (Meetings with remarkable men, UK 1979, 108 min., eestikeelsed subtiitrid)
http://www.imdb.com/title/tt0079542/
Filmi teeb muuhulgas tähelepanuväärseks see, et koos Peter Brookiga on stsenaariumi kirjutajaks Jeanne de Salzmann, Georgi Gurdžijevile väga lähedane inimene ja tema töö jätkaja.
Mõni mõte filmist:
Surmaku Jumal see teadmatu, kes julgeb teistele teed juhatada.
Paljud harjutused, mida praegu õpetatakse, toovad ainult kahju.
Meie organism on väga keeruline, peab muutma kas kõike või mitte midagi.
Muidu teed kasu asemel endale ainult kahju.
Usku ei saa anda. Usk ei saa olla mõtiskluste tulemus.
Usk tuleb otsesest teadmisest.
On olemas seadus:
selle kvaliteet, millest sa aru saad, sõltub selle kvaliteedist, kes sinuga räägib.
Meie vennaskonnas on kaks väga vana venda,ühe nimi on vend Al, teise nimi vend Cez.
Nad rändavad ühest kloostrist teise ning jutlustavad.
Üks-kaks korda aastas nad külastavad meid. See on alati suur sündmus.
Kui räägib vend Cez, siis laulaksid justkui linnud paradiisiaias.
Ali kõne jätab vastupidise mulje. Ta räägib kehvasti ja ebaselgelt.
Aga mida tugevam on mulje vend Cezist, seda rutem see haihtub ja järele ei jää midagi.
Vend Al ei jäta peaaegu mingit muljet, aga see, mida ta räägib, tungib otse südamesse ja jääb sinna.
Vend Cezi jutlused tulenesid mõistusest ja avaldasid mõju ainult meie mõistusele.
Aga vend Al-i õpetused lähtusid tema olemusest ja mõjutasid meie olemust.
Mõelda ja teada on hoopis eri asjad.
Sa ilmusid kui lambatall, aga ära unusta, et sinus peitub ka hunt.
Kas leiad võimaluse, et need vastandid saaksid sinus koos elada?
See ei toimu iseenesest. Ja ei piisa, et sellest ainult mõelda, unistada, oodata.
Iga hetk võib hunt talle ära süüa, õpi vastutustundlikkust.
See on täpne teadus ja sellepärast oled sa siin.
Koos kaaslasega, keda sa võid täiel määral usaldada, mine ja vaata, mis toimub õuedes –
liigutused, harjutused, tantsud.
Siis tule tagasi ja räägi, mis sa said nähtust enda jaoks.
Seejärel saab sulle öelda, mida saaksid edasi teha.
Tantsija kehas pidevalt liikuval energial on duaalne loomus.
Niikaua kui ta hoiab neid kahte energiat tasakaalus,
on tal jõud, mida miski muu ei saa talle anda.
***
Arutelule lisavad vürtsi Gurdžijevi mõtted Pjotr Uspenski raamatust „Imelise otsinguil“ (eesti keeles- Eesti Transpersonaalne Assossatsioon 2013)
Mõned intrigeerivamad ka siin:
Inimene koosneb olemusest ja isiksusest. Olemus inimeses on tema enda oma. Isiksus on see, mis ei ole enda oma- see on tulnud väljastpoolt, õpitu või peegeldatav. Olemus on inimeses tõeline, isiksus on võlts.
Inimese tõeline Mina, tema individuaalsus, võib kasvada ainult tema olemusest.
Individuaalsus on küps olemus.
Olemuse kasvu takistused on isiksuses.
Individuaalsuse arenguks, tööks iseendaga, on vaja nii isiksuse teatud arengut kui ka olemuse teatud jõudu.
Iseendaga tehtava töö edukas algus eeldab isiksuse ja olemuse võrdse arengu õnnelikku kokkulangemist.
Isiksuse ebanormaalne areng pidurdab väga tihti olemuse arengut nii varases staadiumis, et olemus jääb väikeseks sandistatud nähtuseks. Pealegi juhtub tihtipeale, et inimese olemus sureb, isiksus ja keha aga on ikka elus. ...
Kui teaksime, kui palju on meie ümber tegelikult surnud inimesi ja milline hulk neist juhib meie elu, kaotaksime õudusest mõistuse.
Oma õnneks me seda ei näe ega tea.
Tavaline inimene on oma keha ori. Masin, kes on võimeline lakkama olemast masin kuid siiski pole lakanud olemast.
Ilma välise abita inimene ennast muuta ei suuda.
Masinatest rääkides ei tuleks alustada nende moraalsusest ega vaimsusest vaid masinlikkusest ja seadustest, mis seda masinlikkust reguleerivad.
Moraal koosneb puhvritest. Üksnes inimene, kellel on tahe, kes juhib end teadvuslikult, saab elada ilma puhvriteta.
Hävitades puhvreid iseendas, tuleb samaaegselt arendada ka tahet.
Inimene ei mõista, et allumine, millega ta teadlikult nõustub, on ainus tee iseenda tahte omandamiseks.
Neljanda tee koolid nõuavad esmajärjekorras arusaamist.
Neljanda tee harjutused on üheaegselt tahte, tähelepanu, liikumis-, emotsionaalse- ja mõtlemiskeskuse harjutused.
Kolm põhilist keskust- mõtlemis-emotsionaalne ja liikumiskeskus töötavad normaalsel juhul kooskõlas. Teatud mõtted on tingimata seotud teatud emotsioonide või mentaalse seisundiga ja teatud liigutuste või kehaasendiga ja üks kutsub esile teise. Kui nüüd inimene otsustab mõelda millestki teistmoodi, kisuvad harjumuspäraselt kaasnevad liigutused (sigareti süütamine, kui vaja mõelda) ja tunded ta vanasse mustrisse tagasi. Liikumiskeskuse vale, sõltumatu või automaatne töö jätab toest ilma teised keskused ning need järgivad automaatselt liikumiskeskust.
Poosid ja liigutused valitsevad mõtlemise ja tunnete vorme. Need on mõtete ja tunnete poosid ja liigutused. Liigutused on automaatsed, üleminekud ühest kätteõpitud poosist teise. Inimese igal funktsioonil on oma kindel repertuaar ja nad on vastastikuses koosmõjus. Ühte keskust muutes ei ole võimalik nõiaringist väljuda. Üksi on inimene võimeline korraga muutma ainult ühte funktsiooni.
Mingigi töö iseendaga ei ole võimalik seni kuni inimene ei vabane illusioonist, et ta ise suunab ja korraldab oma elu.
Üksnes oma tühisuse teadvustamisega suudetakse jagu saada võõrale tahtele allumise hirmust.
Suuremat osa inimestest valdavad teiste abistamise mõtted ja tunded lihtsalt laiskusest.
Nad on liiga laisad et töötada iseendaga, samas aga on neil väga meelitav mõelda, et nad suudavad aidata teisi.
*
Järgneb aruteluring.
Meie kohtumine kestab ca. 3 tundi.
Pausi ajal kostitab Atlantis kohvi, tee ja magusa näksiga.
Soovitav osaluspanus 5€.
Kohtumiseni!
Peeter Lepisk
5278539
