"Inimene on seni õnnelik, kuni ta valib olla õnnelik."
ALEKSANDER SOLZHENITSYN
Esmaspäeval 15.detsembril kell 18:00
Lektooriumi inspiratsiooniõhtu Atlantise teise korruse seminariruumis:
Mida mina teha saan?
Inimese meele üle võimutseb soov olla normaalne. Sellega kaasneb normide kehtestamine ja sisemiste vajaduste allasurumine.
Suhtumine Jumalasse, seksi, surma või rahasse on vaid mõned märksõnad, mille põhjal iseenda ja üksteise väärtust hinnata.
Tihtipeale jäävad seejuures märkamata üha uutes variatsioonides avalduvad mustrid, mis lugematut arvu inimesi enne meid on ninapidi vedanud.
Sobitumise-ja pääsemissoovist hetkekski lahti lastes anname endale ja teistele loa olla loomulikud, haavatavad ja autentsed ning tekib võimalus loovuse avaldumiseks.
Mida saan mina täna ja praegu teha, et olla parim versioon iseendast?
Arutelu inspireerib tantsuline ja õpetlik film „Hiigelhüpe! Aga mis minust saab?“ (Giant Leap! What about me? UK 2008 91 min., eestikeelsed subtiitrid)
Põimituna elutarkustega Noam Chomsky-lt, Eckhart Tollelt, Ram Dass-ilt ja teistelt maailma mõtlejate, kirjanike ja kõnelejate koorekihi liikmetelt, kohtume ka paljude inimestega, kes lihtsalt elavad oma elu- kraavikaevajate, taksojuhtide, ajukirurgide ja tänavalastena... Need ette-planeerimata jutuajamised paljastavad selle, kuidas me kõik oleme ühendatud- mitte ainult oma loovuse ja uskumuste, vaid kõige rohkem just oma hullumeelsuse kaudu!
Sülearvuti-stuudio taustalugudest alguse saanud muusikapala kasvab erinevate kihtide sujuva lisamisega rahvusvahelistelt tähtedelt nagu Alanis Morrissette, KD Lang ja Michael Franti koos Beduiini Muusikutega, Hiina räpparid, Gabooni Pügmeed, Tuva kurgulauljad, Egiptuse rahvamuusikud, Jaapani taiko-trummitajad, lisaks veel tänapäeva maailmamuusika lavapärlid, sealhulgas Baaba Maal, Lila Downs, Rokia Traore, Oumou Sangare ja Zap Mama.
Muusikud, lugude jutustajad, filmitegijad, näitlejad ja mõtlejad paljudest erinevatest kultuuridest üle maailma panustasid loomingulise mitmekesisuse pühitsemisse oma sõnu, rütme ja kujutlusi.
www.lektoorium.ee/videod/item/1-hiigelhuepe-aga-mina
Meie kohtunine kestab ca.kolm tundi.
Pausi ajal kostitab Atlantis tee ja kohviga.
Soovitav osaluspanus 5€
Kohtumiseni!
Peeter
5278539
*
Meil on hiiglaslik propagandasüsteem. Avalikud suhted on põhiliselt propagandasüsteem.
Kuna arenenud riikides ei saa inimesi kontrollida sunniviisiliselt, tuleb kontrollida nende uskumusi ja hoiakuid.
Demokraatia tuum on nõusoleku rakendamine ja sa oled juhatatud läbi hariduse ja läbi meedia, püüdlemaks saama miljonäriks.
Kui sa ei jõua selleni, ei püüelnud sa piisavalt.
Kuid on ka teisi väärtusi.
Hoopis teine tunne on öelda: "OK, ma pole miljonär, kuid ma võin aidata neid, kes tõeliselt vajavad abi."
Sa ei pea selleks minema Etioopiasse. Sa võid seda teha siinsamas.
On umbes tosin kirja noortelt Kanadast, USAst, Inglismaalt ja mujalt, milles on öeldud:
"Mulle ei meeldi praegu toimuv. Mida ma saan teha?"
Huvitav, kuid ma ei saa sellist küsimust kunagi inimestelt arengumaadest. Nemad ei küsi, mida nad peaksid tegema.
Nad räägivad mida nad teevad.
See on ainult rikaste, privilegeeritud sektorite inimesed, kel pole õrna aimugi, mida teha. Igal pool mujal nad teevad.
Ja see on osa meie haridusest ja arvamuse kujundamisest, panna sind tundma, et sa ei saa mitte midagi teha.
Sa saad palju ära teha. Tegelikult sa võid teha kõike.
-Noam Chomsky
*
Kuidas ma leian meelerahu? Kuidas ma leian selle koha enda sees, kus ma saan peatada selle sisemise müra ja saan tõeliselt kuulata?
Olla ühel lainel oma ehtsa häälega…
Sul on kogu see jutuvada, mis tuleb teatud mõttes puhastada - su vanemate, su tädide, su vanaemade hääled, kõigi hääled oma peas.
Sina oled probleem…
Väärtustamaks praegust hetke, on vaja tühimikku sundmüra voolu, mida nimetame mõtlemiseks, ja millest enamus on mittevajalik.
Osa sellest on kasulik, kuid enamus sellest tegelikult segab elu sujuvat kulgemist.
See loob nii palju kannatust, nii palju probleeme, mida tegelikult ei eksisteeri siin, praegu.
Osa hullusest on elada justkui tulevik oleks olulisem kui praegune hetk, aga nii enamus inimesi elab.
Täiesti jabur, nii jääd sa ilma elu elulisusest mingisuguse ettekujutatud tuleviku elulisuse või rahulduse nimel.
Pole mingit tulevikku, on ainult praegu - praegune hetk.
Vaikus on juba praegu siin. See on põhiline osa sellest, kes sa oled. Ja ainus, mida pead tegema on sellega ühendust saama.
"Kuidas ma saan sellega ühendust?"
Kõige lihtsam viis on sõbruneda praeguse hetkega. Isegi kui praegune hetk on lärmakas, sõbruned sa lärmiga praeguses hetkes,
ja siis selle taustaks on vaikus.
Mina olen … Ja seda tunnetada on lõbus. Ja see rõõm pole mitte millestki välisest. See on sisemine.
*
Inimene on suurepärane.
Oluline on jõuda oma algse headuseni ja lõpetada enda piitsutamine.
Meis on selline imelik enesehäbenemine. Mis meis häbenemisväärset on?
Ma pean silmas, kui pentsik on see situatsioon, millega sa lood teist iseennast:
sa paned peenise vagiinasse ja sa pumpad välja hulga seemet ja veel üks laps saab tehtud.
Ja me veedame oma elu, lubamata seda televisiooni, justkui oleks see midagi, mida häbeneda.
Ja sõnad, mis kirjeldavad seda, nagu "keppimine" või "vitt" või… on tabusõnad,
samas kui "tapma", "julm", "piinama" - neid võime me kasutada kasvõi liikluse kirjeldamiseks.
Ja need pole tabusõnad, kuid need on asjad, mille tegemist peaksime tegelikult häbenema,
täielikult häbenema.
*
Valgus ja pimedus on kui imelised armastajad. Nad vajavad teineteist, nad tasakaalustuvad vastastikku,
nad hoiavad teineteist, nad embavad teineteist. Iga päev, ühel kindlal ajahetkel päevas, nad justkui puudutaksid teineteist.
Ja siis on seal kolmas jõud, vari, mis on nagu ego, osa, mis eraldab öö pimedusest ja paneb meid olukorda, kus me mõtleme, et peame olema kui hea tüdruk või hea poiss või hea inimene selle asemel, et olla tõeline inimene ja haavatav inimene.
Me lihtsalt ei usalda. Meid on õpetatud mitte usaldama.
Kui sa asendad õnne rahuloluga, siis sa tõenäoliselt leiad, et sa oled õnnelik.
Kuna me seostame õnne naeruga, tead küll, ja naeratamine ja rannapallide loopimine lastele ja ma pole kunagi olnud See mees. Siis ma mõtlesin: "Võib-olla pole ma õnnelik."
Kuid kui sa vahetad selle rahuloluga, rahulolu praktiseerimisega,
siis mõtled: "Oo Jumal, ma olen õnnelik! Ma olen õnnelik mees. Oh, ma õnnelik"
Ja meil kõigil on midagi, mille eest tänulik olla.
Lõpeta irisemine. Lõpeta hädaldamine. Lõpeta muretsemine.
Muretsemine on palvetamine selle eest, mida sa ei taha.
Lõpeta palvetamine selle eest, mida sa ei taha ja lihtsalt lase sel minna.
