Olla oma lastele teadlikuks vanemaks või kurta selle üle, mida „hukas maailm“ nende jaoks valmis on pannud

Inimene koosneb olemusest ja isiksusest. Olemus inimeses on tema enda oma. Isiksus on see, mis ei ole enda oma- see on tulnud väljastpoolt, õpitu või peegeldatav. Olemus on inimeses tõeline, isiksus on võlts.

Inimese tõeline Mina, tema individuaalsus, võib kasvada ainult tema olemusest.

Individuaalsus on küps olemus. Olemuse kasvu takistused on isiksuses.

Individuaalsuse arenguks, tööks iseendaga, on vaja nii isiksuse teatud arengut kui ka olemuse teatud jõudu.

Iseendaga tehtava töö edukas algus eeldab isiksuse ja olemuse võrdse arengu õnnelikku kokkulangemist.

Isiksuse ebanormaalne areng pidurdab väga tihti olemuse arengut nii varases staadiumis, et olemus jääb väikeseks sandistatud nähtuseks.

-Georgi Gurdžijev

Lektooriumi inspiratsiooniõhtu Atlantise teise korruse seminariruumis

esmaspäeval 25.jaanuaril kell 18:00

Olla oma lastele teadlikuks vanemaks

või kurta selle üle,

mida „hukas maailm“ nende jaoks valmis on pannud.

Beebi geenikomplekti valikul võib vanemate teadlikkus mängida olulisemat rolli kui seni on arvatud.

Lapse edasise käekäigu juhtimisel on peamine vastutus kasvukeskkonna loojatel- vanematel, hoidjatel, kasvatajatel, õpetajatel...

Seda küll, kes siis seda ei tea?!

AGA mida saab hõivatud vanem, omaette elav vanavanem või väikesepalgaline õpetaja

PRAEGU teha selleks,

et keskkond, mille meie lapsed oma lastele pärandavad, oleks turvalisem, inspireerivam,  loovam ja armastavam?

et inimroboti rolliga leppimise asemel kasvaks laps individuaalsuseks?

Arutelu inspireerivad rakubioloog Bruce Liptoni video

„Teadkliku vanemaksolemise bioloogia“ (2002, ca. 50 min., eestikeelsed subtiitrid)

ja lisapaladena

Georgi Gurdžijevi mõtted Pjotr Uspenski raamatust „Imelise otsingul“.  

***

Teadus on seni kinnitanud, et inimese loomuomadused on programmeeritud tema geenidesse. Ometi tõestavad hiljutised avastused rakubioloogias, et vanemate hoiakud ja uskumused avaldavad järeltulijate geneetilisele programmile sügavat mõju.

Sünni- ja sünnieelse arengu uurimise üks pioneere Ph.D. Bruce H. Lipton  vaatleb vanemate „programmeeringu“ olulist rolli meie tervise, käitumise, mõtteviisi ja suhete kujunemisel. Uuel teadusel põhinev loeng näitab mehhanismi, kuidas vanemate emotsioonid ja tõekspidamised mõjutavad laste geneetilise koodi väljavalimist ning isegi selle ümberkirjutamist.

Vanemate-poolne programmeerimine käivitub esmalt sugurakkude formeerumises läbi  „genoomilise äramärkimise“(genomic imprinting). Vanemate mõju järeltulija elu kujundamisele laieneb edasi emaka veekeskkonda, kus lapse aju saab oma esimesed keskkonnakogemused. Järgnevalt võivad lapse võimed ja loomujooned saada tugevdavaid või hävitavaid mõjutusi läbi sünnikogemuse, hoolitsuse ja vanemlike oskuste olemasolu või puudumise. Väga varastel kogemustel on pikaajaline mõju, sest need määravad potentsiaali, mida elu kulgedes väljendame.

Bruce Liptoni vaimustav esitlus aitab vanematel mõista, kuidas oma laste võimete avaldumisele kaasa aidata ning laste ja ka enda elukvaliteeti tõsta.

 http://www.lektoorium.ee/videod/item/loodus-kasvatus-ja-armastuse-joud-teadkliku-vanemaksolemise-bioloogia

 http://www.lektoorium.ee/arhiiv/item/kuidas-juhtida-oma-keha-laebi-tobede-kadalipu-tartus?category_id=8

 http://www.lektoorium.ee/arhiiv/item/imelise-otsinguil-tartus?category_id=8

Järgneb aruteluring.

Meie kohtumine kestab  ca. 3 tundi.

Pausi ajal kostitab Atlantis kohvi, tee ja magusa näksiga.

Soovitav osaluspanus 5€.

Kohtumiseni!

Peeter Lepisk

5278539